Miniessee(11)

 

Ettekujutus kodusest multimeediumist

Haaran siin võimalusest ja kirjutan kujuteldavast kodusest multimeediumist. Ühesõnaga panen kokku võimalikke asju ja võibolla mitte nii väga võimalikke. Tõsiseid mõtteid ja naljaga ideid. Kujutan siis ette, mis võiks minu kodus olla. Alustan kõige olulisemast, telerist. Peaks olema suur ja suhtlema kõigi sedametega. Mõtlen et auto võiks suhelda teleriga, või siis arvutiga ja arvuti teleriga. Igaljuhul vaataksid toas välja kuhu minna on vaja ja saadaksid andmed autosse. Nii et autosse istudes on juba autol teada kuhu minek. Samuti kõik soojendused ja muud lisad võiks olla sealt kaudu juhitavad. Näiteks näidata alarmseade infot või võimalus parkimiskaamera pilti vaadata toas telerist. Viimase vajalikkust ei oska kommenteerida.

Külmkapist rääkides võiks saada ära seadistada külmiku nii, et samuti telerist vaadates saaksid teada mis täpsemalt poest vaja on. Näiteks sul on piima jaoks külmikus kindel koht mis teab palju täis pakk kaalub ja palju tühi pakk kaalub. Ja kõikidel toodetel võiks olla väike kiip sees, mille sisse on „kirjutatud“ aegumiskuupäev. Jällegi telerist võiks saada vaadata mis asi hakkab lõppema ja mis on aegunud. Mitte ainult külmiku toodetele. Samuti peaks arvuti teadma mis terves köögis aeguma hakkab. Mõtlesin veidi ja ikkagi on arvuti ülessanne see kõik, teler peaks lihtsalt suhtlema arvutiga.

Siis oleks väga oluline et kõik mis ma panen arvutis tõmbama, oleks salvestatud kuhugi kõvakettale, mis oleks ühenduses teleriga. Nii et teleka puldist saaksin valida filmi ja mängima panna. Samamoodi võiks puldist saada salvestada saateid sellele samale kettale. Ja kuna arvuti on ühenduses telekaga siis peaks saama ka kuidagi väga lihtsalt vaadata arvuti pilti, juhtmevabalt.

Üle kodu peaks muidugi wifi levima. Mõtlen et WC-s peaks olema tahvelarvuti, mis näitab ka teleka pilti. Juhuks kui näiteks jalgpallimängu ajal on väga vaja minna. Ja kui mängu pole, on see hea võimalus uudiseid hommikul näiteks lugeda, või e-raamatut mis pooleli. Tegelikult võiks univeraalseks puldiks ka olla midagi tahvelarvuti sarnast. Võibolla natuke väiksem aga sama funktsionaalne.

Mobiiltelefon peaks kohe suhtlema hakkama koduse tehnikaga kui koju jõuad. Näiteks kui jätad telefoni kööki, mis on hääletu peal ja elutoas telerit vaadates ei kuule, siis ilmub telerile nii kauaks mingi teada, et telefon heliseb ja kes helistab. Samuti võiks saada kõnele vastata ka selle universaalse puldiga. Ja samamoodi ka helistada selle puldiga läbi mobiili.

Printer oleks samuti ühenduses üldise juhtmevaba võrguga. Seega kõik seadmed mis kodus on saavad vabalt printida. Näiteks külmkapp saadab arvutisse andmed ja arvuti paneb kokku mis puudu on või mida vaja on. Selle universaalse puldiga peaks saama valikuid teha mida tahad poest tuua ja mida mitte, peale seda lihtsalt klikid print ja nimekiri prinditakse välja.

Kütte süsteem võiks olla ka kaugelt juhitav näiteks mobiiliga. Ütleme et oled nädalavahetuse kodust eemal. Lülitad elektriradikadradikad madalama temperatuuri peale, näiteks 15 kraadi peale ja  mingi aeg enne koju tulekut sätid 22 kraadi peale. Elektrisüsteemis võiks olla üldse osad asjad kindla koha peal võrgus, nii et kui kodust lahkudes karda et unustasid pliidi sisse või kohvimasina, siis saad sõnumiga aruande, kus on kirjas täpselt, kas kuskil jäi tuli põlema või pliit sisse ja vajaduse korral saad välja lülitada seadme. Ukse lukustamisega sama teema.

Mängukonsool peaks ka kindlasti olema. Kuna olen ise suhteliselt laisk, siis pooldan tavalist pulti, ei viitsi teleri ees ringi tõmmelda, nagu Nitendo Wii seda nõuab või Microsofti Kinect. Muidugi võib olla küll selline lisavõimalus. Kui külalised tulevad siis ühiselt kindlasti põnavam mängida liikumise mänge kui lihtsalt diivanil lebades pulti klõbistada. Ühesõnaga xbox just kui sobiks konsooliks koos kinect-iga, samas mulle istub paremini Sony Playsatationi pult. Eelistaks Playstationit kinecti lisavõimalusega.

Kokkuvõtteks ütleks et kõik asjad võiks olla kaugelt juhitavad ja võimalikult mugavad ja turvalised. Multimeedia kohapealt kaldusin vahepeal natuke kõrvale, aga kõik see asi on juhitav multimeedia sedmete poolt.

 

| Lisa kommentaar

Tagasivaade kursusele

Minu jaoks selle semestri kõige huvitavam kursus. Alati uus teema, ära ei tüüdanud, kodutööd ei ole igavad. Ei tekitanud rutiini. Väga laialt hariv.
Teemade kohta ei ole midagi ette heita. head teemad. Võibolla oleks tahtnud fotograafia kohta natuke rohkem kuulda, samas selleks on teised kursused.

Võiks rohkem selliseid vaheldusrikkaid kursuseid olla. Kindlasti meeldis ka sellepärast et kõik oli arusaadav, mitte nagu kõrgem matemaatika.

| Lisa kommentaar

13.tunni kodutöö

13. tunni kodutöö

Minupoolt avaldatud teos on sellel lingil, ja avaldatud Wikiversity-s.

Ausalt öeldes ütlen, et see teema on keeruline minu jaoks. Kõikide piltide puhul vaadata milline õigus tal on, kas tohid muuta, tõmmata, avaldada. Kindel on see, et viidata on alati kasulik. Mina enda töödele ei ole autoriõiguste märke külge pannud. Ei plaani seda tegema hakata ka. Tülikas.

Tegelikult peaks selle asja korralikult selgeks tegema endale. Rumal oleks ka teadmatuse pärast mingi trahv või hagi kaela saada. Muidugi internet on suur ja lai, seega laialdaselt levinud pildi jagamine ilma autorile viitamatta ei ole eriti suur kuritegu minumeelest. Samuti olen siin blogis ilma viitamatta avaldanud pilte, nagu ka see sama siin all.

 

| Lisa kommentaar

Miniessee(12)

Kas peegel- või kompaktkaamera?

 

Küsimus mis painab ilmselt nii mõningaid kaamerat soetavat plaanivaid inimimesi. Alustuseks ütleks seda, et enne kui minna internetti või poodi midagi vaatama, tasub endale selgeks teha, mida täpsemalt teha plaanitakse. Mis on just sinu konkreetsed ootused kaameralt ja palju ja kus kohas plaanid seda kasutada.  Mõlemate kaamerate puhul soovitan osta uuena, mitte kasutatud. Igal asjal on oma iga, ei tea kunagi mis kasutatud kaamera „läbisõit“ on.

Oletame, et oled kõige tavalisem kasutaja, kes tahab vahest mõnda üritust pildistada või aparaadi reisile kaasa võtta. Sellisel juhul on sul kindlast oluline kompaktsus, kuna üritustele minnes suurt fotoaparaati on palju tülikam kaasas tassida.  Näiteks lähed sõprade poole istuma ja hiljem klubisse.  Peegelkaamerat on jube tülikas kaasas vedada. Kompaktkaamera saad jope taskusse jätta ja klubis jope garderoobi anda. Samad probleemid reisil käimisega. Kuna olen ise peegelkaamera kasutaja, siis tean, et peale esimest vaimustust enam ei viitsi peole kaasa võtta seda aparaati. Pluss peol tahavad paljud ise pilti teha ja siis hoia hinge kinni et ta fotokat maha ei pillaks. Jama variant hetkede jäädvustamiseks. Mina kasutan selliste piltide tegemiseks nüüd telefoni. Mis teeb ka täitsa arvestatavaid pilte, õues ilusa ilma korral ei ole midagi ette heita.

Kompaktkaameraid tehakse ka veidi asjalikumaid versioone, mis on sammu kaugusel peegelkaamerast, objektiivi küll vahetada ei saa, aga väga asjalike pilte on võimalik teha. Siinkohal soovitaks Canoni tooteid. Teised ei ole ennast väga pühendanud kompaktkaamerate tegemisele.

Nüüd oletame, et mõtled veidi tõsisemalt asjaga tegeleda ja plaanid peegelkaamerat soetada. Sellisel juhul pead oma pangaarve seisu üle vaatama ja julgen öelda, et alustamiseks oleks hea omada kuskil 15 – 20 tuhat krooni. Selle eest saad endale normaalse peegelkaamera ja standard objektiivi. Millega täitsa sobilik alustada. Sinna hinnasisse ei mahu statiiv, fotoka kott, mälukaart, mälukaardilugeja, välklamp.

Statiivi soovitan ka osta. Sellega saab huvitavaid pilte teha näiteks kosest,  krutid pika säriaja peale ja pildil jääb kosk või jõgi voolav. Samuti on sellega õhtuti hea õues liikumatudest objektidest pilte teha. Grupipiltide tegemiseks vajalik töövahend. Silla pealt pimedas autosid pildistada pika säriga saavutad sellise efekti et auto tuled jäävad pildile pika triibuna. Ühesõnaga statiiv annab palju võimalusi juurde kunstipäraste piltide tegemiseks.

Fotoka kotita hakkama ei saa, transtportimisel kaitseb, samuti mahuvad sinna ära ka mälukaaridi lugeja ja näiteks rahakott. Lisa objektiividele väiksematel kottidel kohatasid ei ole, kui siis ühele või näiteks välgule.

Mälukaart ja mälukaardilugeja on ka sellised asja, mida üldiselt fotokaga kaasa ei anta. Kaardi ostu puhul tuleks vaadata salvestamise kiirust, tavaliselt tähistatud numbriga ringi sees, näiteks 2, 4 , 8. Selle järgi saab kiiruse arvutada korrutades see number 150kb/s, näiteks 4 x 150=600kb/sek. Kõige lollikindlamaks mälukaardiks loeks compactflash tüüpi mälukaarte. Suured ja neid saadaval ka väga heade kiirustega. Kiirus tuleb siis mängu kui sarivõtet teed, näiteks tahad pildistada lindu startimas. Fotoaparaat jõuab pildid tehtud aga mingi hetk on fotoga buffermälu täis ja asi jääb seisma mälukaardi kiiruse taha. Seega ära selle arvelt koonerda. Soovitan sandiski Ultra või extreme seerjat.

Välklamp oleks ka asjalik ost, kuna see mis fotoka külge ehitatud kõlbab ainult lähedalt piltide tegemiseks ja valgustab needki tihti üle. Ühesõnaga siseruumides pildistamiseks väga vajalik asi. Ise kahjuks välklampi ei oma, seega ei oska soovitada midagi konkreetset, aga tean et kaasas olevast ei ole abi. Mina pildistan ilma välguta ,kui vähegi võimalik.

Kokkuvõtteks ütleks, et kui huvi on, siis tasuks mõlemat kaamerat omada. Või siis pildistavat telefoni(midagi alates 2mp, alla selle ei tee arvestatavat pilti, muidugi ava suurus on tihti olulisem telefonide puhul kui megapikslite arv). Ja tasub enne ostu hästi läbi mõelda, kui tõsiselt kavatsed selle asjaga tegeleda. Otsustada tasuks veel ka kas Nikoni või Canoni kasuks hakata elama. Üldiselt valitakse üks ja jäädakse sellele kindlaks. Mõlemad on head. Ja tasub ka poes uurimas käia enne ostu, võib sattuda müüa otsa, kes teab asjast palju. Muidugi on ka neid, kes megapiksleid müüvad. Tasub alati mitmes poes käia ja erinevaid müüaid kuulata.

Edu kaamera soetamisel🙂

| Lisa kommentaar

Miniessee(5)

Kolm kodukasutaja arvutisüsteemi kõige enam ähvardavat probleemi ja nende ennetamine

 

 

Kolmeks enam kodukasutajat ähvardavaks probleemiks loeksin andmete mitte varundamist,  turvariske seoses andmetega ja lihtsalt rumalus.

Alustaks siis  andmete varundamisest. Olen kuulnud mitmeid lugusid, kuidas kõvaketas ülesse on öelnud ja kõik kaduma on läinud.  Kirevamad lood neist on alati seoses olnud millegi lõpu töödega.  Seetõttu arvan, et enamus inimesi ei pööra varundamisele piisavalt tähelepanu. Ega ausaltöeldes isegi enne seda loengut midagi ei varundand, nüüd on kõik koolitööd kaustas, mis läheb kohe võrguserverisse ülesse, kui midagi muutunud on. Varem panin dokumendid hot.ee postkasti. Nüüd varundan dropbox-iga.  Ausaltöelda ei pidanud varem väga paljusid faile tähtsateks. Varundasin ainult suuremate ostude arveid.  Enamus inimesi on laisad selle koha pealt ja ei viitsi kätte võtta asja. Kuna pole palju asju vaja varundada, siis ei nähta ka vajadust mingi programmi installimiseks ja selle kasutama õppimiseks.  Kui kõvaketas otsad annab siis hakkab inimestel koitma, et võiks midagi ette võtta selles suhtes. On olemas ka välised kõvakettad, mis maksavad. Plussiks saab neil muidugi seda lugeda, et nad on suuremad kui ruum mida võrguserverites pakutakse.  Seega on sinna parem varundada näiteks pilte. Piltidega on küll selline lugu, et ilmselt on väline kõvaketas üks paremaid variante. Kuigi seegi võib ülesse öelda, on see ikkagi kiire viis pilte varundada privaatselt. On muidugi mitmeid portaale, kuhu saab ilusti kõik pildid ülesse laadida, aga selles, et nad ainult sulle nähtavaks jäävad, ei saa kunagi kindel olla. On ka kirjutatud koodijuppe, et facebook-is privaatseid pilte vaadata, ilma isikut sõbraks lisamatta. Seega ei saa midagi kunagi turvaliseks lugeda, mille kuhugi ülesse laed. Sama lugu on ka muidugi dropbox-i ja muude sarnast teenust osutavate veebilehtedega. Pealegi teevad need veebiserverid varukoopiaid ehk siis, kui faili sealt ära kustutad, võib see alles jääda varuserveri kettale ilma sinu teadmatta. Sellisel juhul soovitan ärisaladuste ja muude salajaste/privaatsete failide puhul transportimiseks kasutada USB pulka. Teistel juhutudel, nagu koolitööd ja muud mitte nii tähtsad failid privaatsuse osas soovitan küll tasuta varundus portaale kasutada. Ei pea USB pulka, ega välist ketast kaasas kandma ja pääsed oma failidele igalt poolt ligi.

 

Teine probleem on andmete turvalisus. Suuremaks probleemiks loeksin selles valdkonnas andmete CD/DVD plaadile kirjutamist. Esiteks ei kesta need väga kaua, piisab (naiste puhul) panna plaat käekotti koos võtmekimbuga ja andmed läinud ongi. Samuti jätad arvuti lauale, suvel päikse kätte ja jällegi sama tulemus. Muidugi kui plaat ära varastatakse on jälle andmed läinud ja usun, et 99% inimestest ei kaitse ühegi parooliga on plaadil olevaid faile, samuti usb pulgal ja kõvakettal olevaid faile. Kui internetti varundus kasutaja teed, tuleb see kohe parooliga kaitsta. Mingil määral on see turvalisem, kui plaat. Kõik see on nii kahe otsaga asi ja sõltub täpselt igast inimesest, millega ta tegeleb, kui suuri faile varundab, palju tal vaja neid faile kaasas tassida on jne. Vastavalt sellele tuleks ka turvalisuse peale mõelda.

 

Kolmas probleem oleks lihtsalt inimese rumalus. „Suurim turvarisk asub klaviatuuri ja tooli vahel“ üks tark inimene kunagi ütles. Kliki igal võimalikul banneril, tõmba tohutult crack ja keygen faile, ära uuenda viirusetõrjet või parem veel, ära kasutagi viirusetõrjet ja võid kindel olla, et jääd oma failidest ilma. Halvemal juhul jääd ka pangakontol olevast rahast ilma või üldse identiteedist . Samuti läheb rumaluse alla plaadi võtmetega samasse kotti panemine. Sülearvuti lohakile jätmine, usb-pulk taskus ujuma minemine ja kõiks sarnased rumalused.

Kokkuvõtteks ütleks, et kõik need probleemid on lahendatavad, pead lihtsalt välja mõtlema, mida sul vaja varunda on, kui privaatne see olema peaks ja palju sul seda transportida on vaja. Vastavalt vajadustele annab hea lahendus välja mõelda.  Mis andmete varundamisse puutub, siis usun, et ideaalset lahendust ei olegi,kuna igavesti kestvat andmekandjat veel pole, aga on palju häid lahendusi.

 

| Lisa kommentaar

Miniessee (4)

Operatsioonisüsteemide tulevik

 

 

Operatsioonisüsteemide tulevikku pole kerge ennustada, kuna tehnika areneb kiirelt. Seega proovin prognoosida oletusel, et pole suuremat revolutsiooni tulemas arvutite arengus.

Kõigepealt mõtlen tagasi windows 95-e peale ja vaatan arengut kuni windows 7-meni. Kuna olen ainult Windowsi operatsioonisüsteeme kasutan, siis nende põhjal seda arengut ka vaadata saan. Põhiline asi, mis kasutaja jaoks muutunud on, on kasutajamugavus. Kõik asjad on läinud lihtsamaks ja kindlasti ka kiiresti leitavamaks. Seega usun et operatsioonisüsteemid jätkavad ka samal teel.

Tulevikus kohaneb arvuti kindlasti iseseisvalt sinu järgi, seda nad teevad juba praegu, aga asi läheb veel lihtsamaks. Idee on ju selles, et arvuti kasutamisega saaks hakkama igaüks. Ei oleks vaja kutsuda IT-meest koju, et arvuteid võrku ühendada, vaid operatsioonisüsteemiga kaasas olev tarkvara seletab ilusalt pildikeste ja väikse jutuga lahti, mis sul vaja on ja teeb kõik „musta töö“ sinu eest ära. Ka praegu toimib see asi nii, aga arvuti ei saa ikkagi vägapaljude probleemide lahendamisega ise hakkama, tihti tuleb ise käsi külge panna ja „musta tööd“ teha. Seega selline probleemide lahendamine muutub palju tõhusamaks.

Kuna igal inimesel on oma programmide ja internetilehekülgede keskkond, mida ta põhiliselt kasutab, siis operatsioonisüsteem peaks võimalikult lihtsalt võimaldama tal nendele asjadele ligi pääseda. Ehk siis võiks operatsioonisüsteem uue kasutaja tegemisel välja selgitada kõik asjad mida kasutaja teeb ja vastavalt sellele luua talle keskonna. Nagu Windows Vistal oli kohe desktopil kell ja RSS lugeja, võiks tulevikus küsida uue kasutaja loomisel, milliseid suhtlusportaale kasutab, kus kohast e-maili loeb, kus kohast uudiseid, mis maade vahelt reisib, mis otsingumootorit kasutab, jne. Vastavalt sellele siis paigutada desktopile kõik vajalikud vidinad, mis näitavad kohe ära, kui tuleb uus kiri, uus uudis, mingite ajavööndite kellad jne. Praegu saab ka kõike seda teha, ainult tuleb neid programme ja vidinaid ise taga ajada mööda interneti avarusi. Võiks veel küsida milliseid programme kasutad ja nende kõige uuemad versioonid ise alla tõmmata ja ära installeerida.

Usun, et kaugemas tulevikus võib vägapalju operatsioonisüsteemist muutuda veebipõhiseks. Näiteks Uue programmi installimisel läheb info kohe serverisse, samuti kõik muu info. Seega kui peaksid sõbra juures sisse logima, siis näed sama pilti, mida kodus. Kõik andmed salvestatakse serverisse, seega koopiaid pole vaja teha. Kuna interneti kiirused muutuvad väga suureks, siis saab üle võrgu failide salvestamine ja avamine kiirelt toimida.

Puudutustundlikud ekraanid lähevad rohkem moodi ja operatsioonsüsteeme hakatakse aina rohkem nende järgi tegema. Kõik muutub juhtmevabaks, pilte, videosid ja muid faile on imelihtne liigutada kaustades ja avada, või töödelda.

Põhiline operatsioonisüsteem hakkab haldama ka teisi väiksemaid. Näiteks kodus windows ühildub väga lihtsalt su telefoniga, maja turva susteemiga, autoga jne. Kodus sisestad arvutisse kuhu sa minna tahad, vaatad mugavalt diivanil istudes ära teekonna ja klikid „saada autosse“ nuppu. Autosse istudes on teekond ees, auto, kas paneb maja lukku. Operatsioonisüsteemid hakkavad omavahel paremini suhtlema. Näiteks ei ole probleemi ühendada iphone-i windowsiga. Põhiline operatsioonisüsteem hakkab enamus sinu elu haldama. Tehes paljud toimingud palju lihtsamaks. Operatsioonisüsteeme hakatekse toppima igale poole, näiteks külmkapp võib omada head arusaama, mis sul külmikus on, kuna sa oled tellinud toidu üle interneti, näitab sulle ka ära mis on aegunud.

Jutt läks nüüd suhteliselt fantaasiarohkeks, aga arvan et operatsioonisüsteemide tulevik ongi lihtsus ja kõigi teiste operatsioonisüsteemidega suhtlemine. Kuna spetsiifilisi OP süsteeme tuleb aina juurde, igal uuemal tehnikavidinal võib oma OP sees olla. On vaja ühte, mis nende kõigiga kergelt suhtleks ja vidinate juhtimise ka võhikule kergelt ära seletaks.

Kokkuvõtteks ütleks, et tuleviku operatsioonisüsteemi iseloomustavad lihtsus, mobiilsus, ühilduvus ja universaalsus.

 

| Lisa kommentaar

Miniessee (1)

Minu lapse koolipäev 2025. Aastal

Alustan sellega, et raske on nii pikalt midagi reaalset ette kujutada. Aga fantaseerin siin natuke ja kirjutan, mis võiks olla.

Usun, et selleks ajaks on e-kool kõvasti populaarseks muutunud. Ehk siis kõik võimalikud hinded, kodutööd, tunniplaanid ja nende muutused on tihedamini muudetavad kui praegu. Tahan seda öelda, et on veel vanakooli õpetajaid kes ei viitsi/taha selle asjaga tegeleda. Samuti usun et vanemate võimalused laste järgi luurata on suurenenud. Võimalik et kõigil on uksekaardid, mida peavad kasutama näiteks enne igasse tundi minekut. Ja lapsevanem saab kodus/tööl arvutist järgi vaadata, kas laps läks tundi või mitte, mis kellast laps koolist lahkus. Seda kaardi süsteemi saab muidugi lihtsalt petta, kui turvameest just ukse kõrval jälgimas ei ole, aga on veel teisigi samal põhimõttel töötavaid tehnilisi lahendusi, seega arvan et midagi sarnast võib täitsa reaalne olla tulevikus. Vaadates tehnika arengut näiteks mobiiltelefonide peal, siis on näha et enamus telefone on võimelised käima internetis ja paljudel mudelitel on ka wifi vastuvõtja sisse ehitatud. Seega reaalne võib ka olla tunniplaani ja koduste tööde vaatamine lapse mobiilist. Samuti kui mõne tunni toimumiskohta on muudetud või jääb üldse ära. Kooli peal oleks loomulikult avalik wifi võrk, et õpilased sellise mobiili teenuse asja eest koolis maksma ei peaks(mõtlen neid kelle telefon wifit toetab). 2025 võivad enamikel sellised telefonid olla.

2025 – Tundub nii kaugel olevat numbrit vaadates, peale väikest mõtlemist avastan et see on juba 15 aasta pärast. Ei tea kas mingeid suuri muutusi üldse tuleb. Ma läksin kooli 1995, ja sellest ajast peale midagi väga suurt muutunud ei ole. Koolimaja remonti tähendaks ainult, muu oleks nagu 12 suhteliselt sama olnud. Õpikuid täis seljakotiga jälle kodupoole teele, samas pooli neid üldse vaja ei läinudki mõni päev. Arvestades seda kuidas aina rohkem noori nunnutatakse, siis arvan et minu lapsel 2025 ei lähegi koolikotti vaja. Pigem ostan talle migisuguse odava tahvelarvuti ja tassib ainult seda kaasas.  Ülikooli muidugi erineb keskoolist, sest enamus materjale on internetist saadaval. Kannan ühte kaustikut ülikoolis kaasas ja hetkel ei ole mul veel ühtegi õpikut. Ja kuna ükski õppeprogramm ei eelda, et sul arvuti olemas on, siis saab ilusasti kõikides tundides kaustikuga käija. 2025 aastal siis ipad-i taoliste asjadega. Šotimaal on juba üks erakool kõikidele õpilastele muretsenud ipad-id.

Kuna e-portfooli tähtsusest veel aru ei saada, siis arvan et selleks ajaks on koolidesse ka seda teemat rohkem sisse toodud ja näiteks juba keskoolilapsed hakkavad kirja panema oma saavutusi. Kus on käidud ja mida tehtud. Blogi kogub ka kindlasti populaarsust, ka õpetajate seas.

Arvan, et selleks ajaks on juba tavaline, et igal klassil on oma blogi, mida klassijuhataja haldab ja õpilased/lapsevanemad saavad kommenteerida. Kus toimuvad näiteks hääletused või arutlused klassiekskursioonide kohta ja kus muud vajaliku infot jagatakse, mida ekooli kirja ei panda.

Kokkuvõtteks ütlen et tehnika areng aitab kaasa inimeste mugavusele ja koolide puhul toimib see samamoodi. Mida paremaid uusi süsteeme välja töödatakse, seda lihtsamaks läheb koolielu nii õpilasele, õpetajale kui ka lapsevanemale. Selleks ajaks on juba vähemaks jäänud ka neid õpetajaid, kes ajaga kaas minna pole tahtnud, või käib see üle jõu. Fakt on see, et noorem õpetaja, kes asja koolist tulnud, saab hästi aru, miks arvutisse parem kõike sisestada on ja saab aru kuidas seda teha. See võibki 15 aasta pärast teistmoodi olla. Nooremad õpetajad, kes arvutitaga koos üles kasvanud aitavad terve koolitöö kõigi jaoks lihtsamaks muuta.

 

| Lisa kommentaar